Kui paarsada aastat tagasi võisid igasugused juurviljad inimestele probleeme valmistada, siis tänapäeval on inimesed enamasti kimpus tehnikaarenguga, millega ei jõua kuidagi sammu pidada.
Nii saigi uuendatud muinasjutu keskmesse toodud inimesed, kes peavad hakkama saama ootamatult koju ilmunud arvutiga.
Naeris Macintosh
Revolutsiooniline vahejuhtum
vaheajata
ühes vaatuses ja kuues pildis
I pilt
Tühi lava.
Lava tagumises osas on ainult kolm tooli Koori istuvate liikmete tarvis (või
siis ka hiiglaslik arvuti, kui seda tehnilistel põhjustel ei ole võimalik
liigutada).
Kõik
näitlejad tulevad lavale, Taadiga eesotsas. Kõigi pilk
on suunatud üle publiku peade „kaugusesse”. Sõnalise osaga näitlejad seisavad Taadi taha
hanereas, Koor veeretab kohale arvuti ning läheb oma kohale.
Taat jääb seisma keset lava ning
vaatab publikusse.
TAAT (pöörab pilgu
publikusse): Mina olen Taat. Mina töötasin viis pikka aastat Soomes ehitusel
ning nüüd mina ostsin oma perele rõõmuks ja uhkuseks arvuti – mina ostsin
Naeris Macintoshi (läheb arvuti juurde ja
patsutab seda).
Vaja nüüd sellega midagi ette võtta. (Istub arvuti taha, vaatab seda igast küljest)
Ei mina näe sellel kohta, kuhu kipsplaati kinnitada, ei oska mina sellega
midagi ette võtta.
KOOR hakkab parastavalt naerma. Taat heidab üle õla neile vihase pilgu.
Koor haarab peast kinni ja teeb kaastundlikult: „Oi, oi, oi!”
...
Kes teab, äkki on kevade poole põhjust jälle rääkida "Naeris Macintoshist", kuid siis juba filmiversioonis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar